Scrigroup - Documente si articole

Username / Parola inexistente      

Home Documente Upload Resurse Alte limbi doc  

CATEGORII DOCUMENTE





BulgaraCeha slovacaCroataEnglezaEstonaFinlandezaFranceza
GermanaItalianaLetonaLituanianaMaghiaraOlandezaPoloneza
SarbaSlovenaSpaniolaSuedezaTurcaUcraineana

Mitmed

ÜLIOPILASTE TAGASISIDEKÜSITLUSE MOJU KORGKOOLILE

mitmed

+ Font mai mare | - Font mai mic







DOCUMENTE SIMILARE

Trimite pe Messenger

ÜLIOPILASTE TAGASISIDEKÜSITLUSE MOJU KORGKOOLILE



SISUKORD

ANNOTATSIOON …………………………………………………………….2

SISSEJUHATUS………………………………………………………………………….4

1. TEOREETILISED LAHTEKOHAD……………………………………………….5

1.1. KvaliteedimOiste sisustamineharidusele hinnagu andmisel

1.2. KOrgkoolile Oigusaktidega kehtestatud ülesanded, kohustused juhtimis- ning kvaliteedikindlustamissüsteemi arendamisel..

2. UURIMISTÖÖ METOODIKA………………………………………………………

2.1. Kasutatud uurimismeetodite selgitus………………………………………..

2.2. Uurimistöö valim……………………………………………………………..

3.UURIMISTÖÖ TULEMUS………………………………………………………………

3.1.

3.2.

3.3.

KOKKUVOTE…………………………………………………………………………….

SUMMARY……………………………………………………………………………….

KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD…………………………………………….

LISAD

SISSEJUHATUS

Tänast Eesti ühiskonda aina enam mOjutav globaliseerumine ning tihenev konkurents kätkeb endas väljakutseid, millele reageerimata jätmine vOib organisatsiooni edaspidise arengu planeerimisel valusat lOivu nOuda. Paljude tähelepanu väärivate tegurite hulgas on kindlasti oluline arvestada ümbritsevast keskkonnast laekuva tagasisidega. Nagu iga asutuse, on ka haridusasutuse oluliseks väärtuseks temaga rahulolevad kliendid. Ühelt poolt on kOrgkooli eesmärk tegutseda oma peamiste klientide- üliOpilaste huvides, et tagada nende konkurentsivOime tööjOuturul. Teiselt poolt on kOrgkooli klientideks tööandjad, kes otsivad tööjOudu, mis tagaks organisatsiooni poolt püstitatud eesmärkide täitmise. Pädevad kOrgkoolilOpetajad on need, kellega seostatakse kOrghariduse ja ühiskonna rikkust loovate vajaduste realiseerimist. Seega vOib edu ja tulemusliku arengu nurgakiviks pidada kOigi organisatsiooniga seotud huvigruppide vajaduste, ootuste väljaselgitamist ning nende tasakaalustatud elluviimist.

KOrgkoole on paljudes juhtimisteooriates vaadeldud kui tulevikuorganisatsioonide prototüüpe, kus kriitiliselt hinnatakse kogu terviksüsteemi toimimist alates rahastamisallikatest ja lOpetades institutsioonide tegevuse iseloomu, kvaliteedi ning tOhususega. Taolistest seisukohtadest enamus johtub üldistest muutustest suhtumises teadmistesse, kus teadmisühiskonna ja infotehnoloogia pealetungiga kaasnev avardab vOimalusi, millele omasteks tunnusteks on poliitiliste ja muude piiride hägustumine ning teadmiste ja informatsiooni ülikiire ülemaailmne edastamine (Kiili 2005:1853). Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida üliOpilaste tagasisideküsitluste, kui organisatsiooni ühe kvaliteedijuhtimissüsteemi elemendi mOju Sisekaitseakadeemiale arengule Samuti soovib autor leida uurimistöös vastuse küsimusele: kas antud hinnangute ja arvamustega ning tehtud ettepanekutega on reaalselt ka arvestatud juhtimis-ja kvaliteedialastes otsustes.

Eespool nimetatud teemal uurimistööd kirjutama ajendas autorit mitmeid kordi tabanud trotslik küsimus- milleks vastata tagasiside ankeetidele, kui üliOpilaste poolt toodud arvamustega ei arvestata ning muudatusi reaalselt ellu ei rakendata. ÜliOpilane peaks olema kaasatud otsustamisprotsessi ideekavandist kuni lOpliku rakenduseni, samuti osalema järelvalves. Juba 2003.aastal vastuvOetud Berliini kommünikees rOhutati, et üliOpilased on kompetentsed, pädevad ja konstruktiivsed partnerid ühtse Euroopa kOrgharidusruumi loomisel (Berliini kommünikee..). Samuti soovib autor leida vastust küsimusele: kas korraldatud tagasisideküsitlused ning nendest analüüsi tulemusena tehtud järeldused ka kooli juhtkonnale ning OppejOududele siduvalt oluliseks, huvipakkuvaks, kasulikuks, informatsiooniallikaks on? KOiki osapooli rahuldava ja edaspidiseks arenguks motiveeriva tulemini on vOimalik jOuda üksnes siis, kui asjaosalised tunnetavad, et nende isiklikud ambitsioonid on kooskOlas organisatsiooni kui terviku eesmärkidega. Teema uurimise aktuaalsus tuleneb ka ärevakstegevatest teemapüstitustest, kus arutletakse Sisekaitseakadeemia, kui riigiametnikele rakenduslikku kOrgharidust pakkuva Oppeasutuse edaspidise tegutsemise vajalikkuse üle. Seda enam on vaja kinnistada üliOpilastesse usku ja kindlust valitud rakenduskOrgkoolist, kui Oppasutusest, kus esmatähtsaks peetakse pädevate ja konkurentsivOimeliste riigiametnike koolitamist. Aasata aastalt suurenenud kOrgkoolide arv (laienenud haritusturg) teeb kooli valiku raskeks üliOpilasele, samuti ettevOtetele, kes peavad valima väga erineva ettevalmistatusega koolilOpetajate seast. Siiski seab selline olukord väljakutsuvasse olukorda eelkOige kOrgkoolid, kes peavad püsima jääma tihedas konkurentsis ja olema seepärast valmis paindlikeks muudatusteks. Organisatsiooni maine kujunemise üheks aluseks on just tema klientide poolt jagatud positiivne vOi negatiivne informatsioon, nende rahulolu. Haridusasutuse suurimaks väärtuseks on tema maine. KOike hoonete sisseseade, infra ning olmetingimustega seonduvat saab lugeda pisiasjaks kooli maine väärtuse kOrval. EelkOige seetOttu, et maine kujundamiseks kulub terve inimpOlvkonna töö. Maine muutumise ajaliseks skaalaks saab pidada 10–20 aastat, ehk enam-vähem aega, mis kulub kvaliteedi, kultuuri väljaarendamiseks. Akadeemilised viljad küpsevad kaua ning vaieldamatult kujuneb maine püsivaks ja kehtestub alles siis, kui selle kooli lOpetanute lapsed sama kooli kasuks otsustavad (Aaviksoo, 2002).

Eespool nimetatud problemaatikast lähtuvalt on lOputöö eesmärgiks analüüsida üliOpilaste tagasisideküsitluste mOju kOrgkoolile. Peamise uurimisprobleemina näeb autor

üliOpilaste poolt tagasisideküsitlustes tehtud ettepanekute mitte küllaldast arvestamist organisatsiooni juhtimis-ja kvaliteedialaste otsuste tegemisel.

Eesmärgist lähtuvalt on autor püstitanud esialgse hüpoteesi: üliOpilaste tagasisideküsitluste tulemusi arvestatakse ainult osaliselt kOrgkooli juhtkonna, kolledžite ja Oppetoolide juhtide ning OppejOudude poolt edaspidiste juhtimisotsuste tegemisel ning kvaliteedijuhtimissüsteemi täiustamisel.

Seatud eesmärgi saavutamiseks viib autor läbi empiirilise uurimuse. Uuringu raames analüüsitakse siiani läbiviidud küsitluste tulemuste rakendamist Oppetegevuse korraldamisse. Samuti on kavas korraldad fookusgrupi intervjuusid kooli juhtkonnaga, kolledžite ja Oppetoolide juhtidega, OppejOududega ning üliOpilasesinduse liikmetega, kogudes niimoodi läbilOike erinevate huvigruppide hinnangutest, ootustest tagasiside rakendamise vOimalikkusest ja olulisusest.

1.1. KvaliteedimOiste sisustamineharidusele hinnangu andmisel

1991.aastal alanud taasiseseisvumine kutsus esile vajaduse muudatusteks ja uuendusteks ka kOrgharidussüstemis. KOrgkoolid said Oiguse iseseisvalt otsustada Oppekavade, Oppeprogrammide, eksamite, teadustöö sisu ning kooli juhtimise üle. Sellega koos kandus üle ka vastutus Oppetöö kvaliteedi eest. Tekkis vajadus kOrghariduse kvaliteedi kindlustamise süsteemi järele. Ühe vOimalusena hakati juurutama tagasisidemehhanismi, millest saadud infole toetudes ning vastavalt muutunud ühiskonna vajadustele asuti Oppetööd ümberkorraldama, arendama. Tagasiside peegeldas ka riigieelarveliste vahendite kasutamise otstarbekust ning erakOrgkoolides pakutava hariduse kvaliteeti ja konkurentsivOimet. Uuenenult kOrgharidusasutustelt ootab ühiskond üldises mOttes ametialaste oskuste ja konkurentsi regionaalset arendamist -kombineerides tööelu nOudmised, kutsealase treeningu ja teoreetilised ning praktilised teadmised. Eriline rOhuasetus on aga Opetamise, praktika ja diplomitööde meetodite ja tööstusega koostöö tihendamise väljaarendamisel ( Tynjälä, Välimaa & Sarja 2003).

ÜliOpilaste kogemuse kujundamisel on kOrgkoolil suur roll, et anda vOimalikult selge ettekujutus, milliseid tööalaseid vOimalusi Opitav amet pakub. Üldine tööjOu oskuste tOus kogu Euroopas ja ka laienevad vOimalused tööjOu rakendamiseks, esitab omakorda nOudmisi, et lOpetajad oleksid paremini informeeritud vOimalustest, mis neil on, aga samas oleksid ka teadlikud valitud elukutse puudustest ja karjääri muutlikkusest (Harvey 2000). KOrgkooli kui avaliku sektori organisatsiooni tOhusaks toimimiseks on oluline avaliku teenuse traditsiooniliste väärtuste järgimine, eelkOige väärtustades kvaliteeti, kaasates kodanikke avaliku teenuse-kOrghariduse-osutamise üle otsustamisse, andes aru oma tegevusest ning toetades järjekindlalt Oppiva organisatsiooni ideid, et pidada sammu muutustega ümbritsevas keskkonnas (Valk 2003:19).

MOiste „kvaliteet” kOige üldisemaks, laialdasemaks sisuks on vastavus ootustele ja vajadustele. Kitsamalt vOetuna aga tähendab seda, mil määral vastab konkreetne asi kliendi vajadustele – kas peab vastu ja kui kaua. Hariduse kvaliteeti on raske mOOta, defineerida, kindlasti ei ole vOimalik seda hinnata lühikese aja jooksul. Kvaliteet tuntakse ära seda kogedes ja kOik see ilmneb hariduse omandajale elu jooksul. Haridusasutuses saab Oppetehnoloogilist kvaliteeti määratleda läbi kolme aspekti:

1) kvaliteedistandardid sisendis – nOuded kOrgharidust omandama astujatele, üliOpilastele, samuti OppejOududele;

2) kvaliteedistandardid väljundis – nOuded ülikooli lOpetamiseks;

3) standardid Oppeprotsesside ja -keskkonna jaoks.

Eesti ÜliOpilaskondade Liidu esindajad tOlgendavad kvaliteeti kui Opetuse taseme, väärtuse ja ajakohasuse näitajat. Ülikoolisisene kvaliteedi tagamine, kvaliteedijuhtimine kätkeb endas OppejOudude, osakondade, ülikooli kui terviku tegevusi kvaliteedi kindlustamisel kinnitamaks üliOpilastele, ühiskonnale, valitsusele, et üksus toimib kvaliteetselt (Laasberg 2003:44-45). Aina avarduvast kOrgharidusturust tingituna eksisteerib reaalne oht, et kui Eesti Vabariik ei suuda luua tingimusi tänapäeva nOudmistele vastava kOrghariduskeskkonna loomiseks, lahkub siit lähiajal oluline osa noortest, kes väärtustavad kOrgetasemelist ja kvaliteetset haridust.

Hariduse kvaliteedisüsteemi käsitlemisel Oppeasutuse tasandil tuleb lähtuda kahest olulisestkomponendist:

1)      hariduse sisu, milles on rOhk Opetatavate ainete tasemete vastavusel koolituse eesmärgile;

2)      koolituse korraldus, kus luuakse järjest soodsamaid tingimusi hariduse sisu edastamiseks Oppuritele ja nendepoolseks omandamiseks (Altmäe 2004:39).

Uuenenud ülikooli peamiseks väljakutseks on uute tehnoloogiate loomine ja siire, lähtudes asjaolust, et enamasti seisneb innovatsioon olemasolevate oskuste, teadmiste ja tehnoloogiate uudses rakendamises. Kaasaegne akadeemiline professionaalsus panustabtulemustele, aktsepteerib kvaliteedijuhtimist ja peab oluliseks ökonoomsusprintsiipi (Kiili 2005:1856).

Mustandid

MOISTED



Missioon- lühike lause vOi formeering organisatsiooni tegevusest ning klientidele pakutavatest teenustest, toodetest

Visioon- nägemus, eesmärk, kuhu organisatsioon pürgib (jOuab) 5, 10, 20 aasta jooksul.

KOrgharidus on keskharidusele tuginev eriharidus kOrgeim aste ja ka teaduslik ja kultuuriline maailmapilt (tase), mis loob eeldused teadmiste, oskuste ja vilumuste arendamiseks uurimis-, loome- vOi juhtimistöös (ENE, 1990,lk 285).

ÜliOpilane -on isik, kes on vastu vOetud (immatrikuleeritud) kOrgkooli kOrgharidus- vOi magistriOppe täis- vOi osakoormusega Oppesse.

Sisekaitseakadeemia- sisekaitseline rakenduskOrgkool «RakenduskOrgkooli seaduse» tähenduses. Akadeemia on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus.

Kolledž - ühel vOi mitmel lähedasel erialal Oppetööd ning teadus- ja arendustegevust korraldav akadeemia eelarves iseseisva alaeelarvega struktuuriüksus.

KOrgharidusstandard-määrab erinevate tasemete üldnOuded (nende nOuete täitmise alusel väljastatakse koolitusluba, arvestatakse akrediteerimisotsuse tegemisel).

1.2. KOrgkoolile Oigusaktidega kehtestatud ülesanded, kohustused juhtimis- ning kvaliteedikindlustamissüsteemi arendamise

Bologna protsessist

http://www.archimedes.ee/enic/index.php?leht=131 (04.01.2007)

1999. aastal 29  riigi haridusministrite poolt allkirjastatud Bologna Deklaratsioon on olnud oluliseks lüliks rahvuslike kOrgharidussüsteemide lOimimisel rahvusvaheliselt ühtsetel alustel tegutsevaks ning hinnatavaks terviksüsteemiks. Euroopa ühtse kOrgharidusruum loomiseke 2010 .aastaks on püstitaudkuus prioriteetset  tegevussuunda: -üheselt mOistetavad ja omavahel vOrreldavad kOrgharidusastmed ja –kvalifikatsioonid;

- kahest pOhitsüklist (bakalaureuse- ja magistriOpe) koosneva kOrgharidusmudeli rakendamine ;

- euroopa ühtse ainepunktide ülekandmise süsteemi kasutuselevOtt (ka mitteformaalse jainformaalse Oppe arvestamiseks) ;

- vaba liikuvust takistavate asjaolude kOrvaldamine;

-koostöö edendamine kvaliteedi tagamise alal ;

- Euroopa mOOtme soodustamine kOrghariduses.

Praha Kommünikeega lisandus kolm prioriteeti - elukestev Ope, kOrgkoolid ja üliOpilased ning Euroopa KOrgharidusruumi atraktiivsuse suurendamine. Berliini Kommünikee rOhutas doktoriOppe ja Euroopa KOrgharidusruumi ning Euroopa Teadusruumi sünergia olulisust. KOigi loetletud eesmärkidega kaasneb ühine tegevussuund- tähelepanu pööramine kOrghariduse sotsiaalsetele aspektidele.

Bologna protsessi juhib ministrite kohtumiste vahepeal  Bologna Jätkugrupp (the Bologna Follow-up Group),  Eestit esindab Bologna Jätkugrupis Haridus- ja Teadusministeeriumi nOunik pr Heli Aru.

Projekt Bologna Promoters

2004.a algatati Euroopa Komisjon initsiatiivil projekt 'Bologna Promoters', et ellu kutsuda Bologna protsessi nOustajate riiklikud vOrgustikud. Bologna protsessi nOustajaid räägivad kaasa Euroopas Bologna teemadel ning samaaegselt tutvustavad ka Bologna protsessi siseriiklikke arenguid. Nimetatud projekti koordineerib Eestis SA Archimedes Socrates Eesti büroo koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Eestis on 'Bologna Promoters' projektiraames prioriteetsetevaldkondadena esile toodud:

- Euroopa ainepunktisüsteem ECTS;

-kvaliteedikindlustus;

- rahvusvahelistumine kodus;

-Opitulemused;

- doktoriOppe kvaliteet.

KOrghariduse kvaliteedikindlustamise süsteemist Eestis-tagasivaade esimesele akrediteerimise ringile.

Eesti kOrghariduse kvaliteedi hindamissüsteemi osad:

1)kOrgkooli (teaduskonna, osakonna) eneseanalüüs;

2)välisekspertide hinnang; (hindamisprotseduure korraldab KOrghariduse Akrediteerimiskeskus)

Eksperdid: märkused Oppekava, Oppetöö organisatsiooni, Oppeprotsessi, OppejOudude, üliOpilastening kvaliteedikindluse kohta. Soovitus KHN-le Oppekava akrediteerida (kehtiv 7 a), tingimisi akrediteerida (3 a ), mitte akrediteerida (hinnatakse püstitatud Oppeeesmärkide saavutamist , sätestatud normatiivide täitmist)

3)KOrghariduse Hindamise NOukogu (KHN)-kOrgharidust pakkuvate Oppeasutuste/nende Oppekavade akrediteerimine, akrediteerimisotsused, otsuste alusel soovituste andmine, kOrghariduste standardite väljatöötamine (vastavuses rahvusvahelise tasemega). LOplik akrediteerimisotsus toetub välisekspertide hinnangule ning kOrgkooli eneseanalüüsiaruandele.

4)kOrgkoolide eneseparandamine.

Positiivne akrediteerimisotsus tagab koolile Oiguse väljastada riiklikult tunnustatud kOrgharidust tOendavaid dokumente.

Oppeasutuse kriitiline eneseanalüüs:

1) institutsiooni, kui terviku tegevuste analüüs;

2) konkreetse Opetamis- ja Oppeprotsessi analüüs (Oppekavad, Opetamine, üliOpilased)

Eksperdid annavad omapoolseid kommentaare, soovitusi, mis koos eneseanalüüsiga on aluseks OppeprotsessivOiOppeasutuse (kui terviku) parendamiseks (Laaasberg 2003:2-4)

Esimese ringi akrediteerimisega kaasnes:

-         meie kOrgkoolide tuntus, tunnustamine, sidemete loomine teiste riikide koolidega tänu erapooletute välisekspertide poolt läbi viidud Oppekavade ja Oppetöö akrediteerimisele;

-         kOrgkoolides tunnetatud/pealesurutud vajadus pideva kvaliteedikindlustuse süsteemi järele;

-         Bologna deklaratsioonist tuleneva nOude- rahvusvaheline koostöö kOrghariduse kvaliteedi kindlustamiseks-järgimine;

-         koolidele abi kvaliteedi hindamise süsteemi juurutamiseks, tagasisidemehhanismi elavdamine Oppetöö korralduse parendamiseks (teise ringi akrediteerimisel eesmärk-mittekvaliteetse hariduse väljasOelumine);

-         institutsionaalne akrediteerimine jäi tahaplaanile (oleks pidanud olema kohustuslik vastasutatud koolidele, arvestades eriti erakOrgkoolide juhtimisprobleeme)

Välisekspertide märkused:

1)      Oppekava, Oppetöö organisatsioon-puuduvad selgelt sOnastatud, saavutatavad eesmärgid; vähe kajastatakse kaasaegset teaduse saavutusi, nOrk teoreetiline osa; väikesemahulised ained, mis muudavad Oppekava pingeliseks; doktoriOppe liiga pikk koguaeg (10a); vaja rohkem detailseid ainete sisukirjeldusi, et tagada Oppekava järjepidevus OpejOudude vahetumisel; vähene koostöö teiste teaduskondadega; kaaluda ülikooliväliste eksamineerijate kaasamist-saavutada objektiivsem hindamine; (era)kOrgkoolide küündimatu akadeemiline juhtimine;

2)      Oppeprotsess: palju passiivset Opetamist (kuulamine, kirjutamine), lisada seminare, grupitööd, probleemikeskseid töid, projekti-ja praktilist tööd; ressursid (raamatud, raamatukogud, laboratooriumid, tehnika) piiratud, vilets kvaliteet;tudengite Oppetöö kOrvalt töötamine- raskendab edasijOudmist; madal doktori-ja magistriOppe efektiivsus; teaduskondades puudub kriitiline OppejOudude mass, kuna on väga väiksed; moodustada professionaalidest (tööstuse, ärinduse esindajad) koosnev eriala nOustav kogu.

3)      OppejOud : liiga vähene teadustööga tegelemine; vaja tOsta nende pedagoogilist kui ka professionaalset taset; OppejOu teadusekraad ei vasta Opetatavale erialale; väga vähe täiskoormusega OppejOude; puudus noortest OppejOududest.

4)      üliOpilased: suurem tähelepanu tudengite nOustamisele; akadeemilistes nOukogudes sageli puudub üliOpilaste esindatus; tudengite nOrk keeleoskus-takistus vOOrkeelse kirjanduse läbitöötamisel, osalemisel üliOpilasvahetustes.

5)      ressursid: kaasaegse Oppematerjali, laboratoorsete tingimuste, tehnikanappus, vilets kvaliteet; ruumipuudus- loengu-ja tööruumide osas;

6)      kvaliteedikindlustus:paljudes koolides puudub korralikult välja arendatud, pide, süstemaatiline ja ka formaalne kvaliteedikindlustussüsteem; vähene suhtlemine potsensiaalsetetööandjatega, vilistlastega; kOrgkooli tegevusest avalikkuse lünklik teavitamine.

2003. a alguseks oli hinnatud ligi 500 Oppekava 32 kOrgkoolis (15 Oppekava-KHN otsusega-mitte akrediteerida, 100 –akrediteerida tingimisi, ülejäänud –täisakrediteering )

Meie süsteem vastab kvaliteedi hindamise rahvusvahelistele nOuetele :

-hindamisprotsessiautonoomsus;

-kOrgkoolidepoolne eneseanalüüs;

-eksperthindamine;

- avalik aruanne




Vastavalt Lissaboni konventsioonile (Eesti on selle ratifitseerinud teiste 14 riigi seas) tunnustatakse ainult neid kOrgharidustunnistusi, mida tunnustatakse nende isikute kodumaal. Eestis-tunnustatakseriiklikult ainult akrediteeritud Oppekava alusel antud kOrgharidustunnusistust. (meie üliOpilastel, OppejOududel vOimalus Oppida, täiendada end välismaal) (Laaasberg 2003:8-15)

Eesti ÜliOpilaskondade Liidu (EÜL) strateegilised seisukohad

KORGHARIDUSE KVALITEEDI KINDLUSTAMINE

EÜL käsitleb kvaliteeti kui Opetuse taseme, väärtuse ja ajakohasuse näitajat. Kvaliteedi hindamisel pole vOimalik paika panna täpseid ja ühtseid kriteeriume, mis arvestaksid iga kooli/Oppekava omapäraga, seetOttu usaldatakse kvaliteedi hindamisel ekspertide hinnangu, kes lähtuvad üldistest riiklikult sätestatud nOuetest.

Ülikoolisisene kvaliteedi tagamine/ kvaliteedijuhtimine- OppejOudude, osakondade, ülikooli kui terviku tegevused kvaliteedi kindlustamisel; üliOpilastele, ühiskonnale, valitsusele püütakse kinnitada, et üksus toimib kvaliteetselt.

Ülikoolivälisel tasandil kvaliteedi kindlustamine:

-kvaliteedi audit (kOrgkooli kvali. juhtimise hindamine, kus toimub kvalit alase tegevuse süstemaatiline analüüs selgitamaks, kas tegevus vastab kavandatule, kas Opetamise protsess on realiseerunud tOhusalt ja viib hariduseesmärkide täitmisele);

-kvaliteedi hindamine

- akrediteerimine- antakse hinnang , vOetakse vastu otsus kOrgkooli , tema Oppekavade vastavusest seaduses ja standardites kehtestatule.

Litsenseerimine - tegevusloa andmine uuele kOrgkoolile/Oppekavale, pOhineb eelnevaltmääratletud standarditel (Laaasberg 2003:44-4).

Ülikoolisisene kvaliteeditagamine

Kui kool soovib olla parim, silmapaistvate tulemustega, on prioriteet number üks Oppe ja Oppekeskkonna kvaliteet.

Vaid mOnedes kOrgkoolides on formaalne, reaalselt toimiv ja terviklik kvaliteeditagamise/ juhtimise süsteem. Tegu on organisatsioonikultuuri muutusega, mida pole lihtne läbi viia, on palju aeganOudev. Tihti on OppejOudtöökoormuse suurenemise , vabaduse vähenemise kartuses vastu kval süsteemile (suureneb kontroll, järelevalve OppejOudude tegevuse üle, lisaks töökoormuse tOus ning tihti ei nähta sellel seost kvaliteediga.

Kvalit süsteemi juurutamine nOuab lisakulutusi, mida riik finantsiliselt ei toeta (abi saadud Phare projekti kaudu)

Paljudes koolides ei uurita tudengite hinnanguid kursusele ja OppejOule . Veelgi olulisem- kui hinnanguid uuritaksegi, ei pruugita nendega reaalselt arvestada. Aval- Oigusl ülikoolides ei avalikustata tudengitele küsitluste tulemusi, pole ka teda-kuivOrd nendega arvestatakse. ErakOrgkoolides-kui üliOpilaste rahulolematus on pOhjendatud, vOetakse seda ka kuulda., Kui tudeng tunnetab, et tema arvamus ei muuda midagi, ei ole ta ka aktiivne oma arvamust avaldama.

Vajalik kaasata tudengeid/tööandjaidka Oppekavade arendamisse. Kui tOsta üliOpilaste teadlikkust Oppe kvaliteeti mOjutavatest aspektidest ja kval tagamise vOimalustest, on nad ka pädevamad (enne lOpliku hariduse omandamist) Oppekava hindamisel

Ei uurita lOpetanute käekäiku, ega kas andmeid Oppekavade arendamisel jmt kvaliteedi parandamisel.

Oppekavade juures esinevad probleemid :-väike seminaride ja iseseisvate tööde arv; suur auditoorse töö osakaal; palju väikesemahulisi aineid.

OppejOud: noorte, lepinguliste Oppej Opetamisoskus halvem kui kogenud professoritel; Hea oma ala ekspert, aga nOrk Opetamisoskus; vähene teadustöö; kOrge vanus. Raske täita nOuet, et vähemalt 50% Oppekavade mahust Opetavad 51%-lise koormusega selles Oppeasutuse töötavad OppejOud.

Vananenud Oppehooned, auditooriumid; vananenud Oppevahendid; üliOpilaste arvu kiire kasvuga-oluliselt kasvanud üliOpil arv ühe OppejOu kohta- oluline kvalit näitaja.

EÜL SEISUKOHAD:

-enamus on huvitatud kvaliteetse hariduse omandamisest (kOigil peab olema vOimlus omandada kvaliteetset haridust ning osaleda ise kval tagamises, tOstmises.

- kOigis kOrgkoolidesluua formaalne, terviklik kval tagamise süsteem, mis suurendab läbipaistvust ülikooli tegevuses (püüdlus olla oma valdkonnas parim)

-oluline, et arvestataks üliOpil kogutud arvamusega ning väga negatiivse hinnangu saanudOppejOu/ Oppeaine suhtes järgnevad konkreetsed sammud olukorra parandamiseks. Välja töötada tegevuste skeem, millised peavad olema hinnangud, mille puhul vOetakse midagi ette ning mida ette vOetakse. VOimalus- neutraalse ombudsmani institutsiooni loomine kOrgkoolide juurde (kOrgkooli väline isik, kellele rääkida probleemi ning mida viimane sellega teeb-ettekirjutis, soovitus vmt)

-küsida tagasisidet ka Oppekorralduse, Oppetingimuste jm kOrgkoolis Oppimise institutsionaalsete aspektide kohta (regulaarselt)

-kvalit tagamise süst juurde kuulub ka lOpetanute käekäigu iga-aastane uuring, kus küsitakse ka nende tööandjate arvamust;

- üliOpilasesinduse aktiivne tegevus tudengite kaasamises kval tagamisse (et tudeng vOtaks tagasiside andmist tOsiselt)

- ülikoolis OppejOudude, admin töötajatekoolitus vähendamaks nende hirmu, vastuseisu kval juhtimise sisseviimisse, sellega seonduvate muudatuste suhtes. KOrgkooli juhtkonnavalmisolek organisatsiooni kultuuri muutmiseks,

- riigipoolne toetus aktiivselt kval tagamisega tegelevatele koolidele, teadustöö rahastamine(riigi huvi-pakkuda kvaliteetset haridust!)

- Oppekavad: kOrgetasemelised, teaduspOhised, selgete ja reaalsete eesmärkidega, ajakohased, tööturu nOuetele vastavad.

- kvaliteetne Oppekeskkond (ruumid, infra, füüsil tingimused) Iga tudengi kohta-1 emakeelne pOhiOpik ja 1 konspekt ; eestikeelse Oppekirjandusehulga suurendamiseks-noortele teadlastele, OppejOududele pakkuda stipendiume kaasaegse Oppekirjanduse tOlkimiseks;

-konspektid internetis kättesaadavad loengukursuse alguses OppejOud-loengus pakub konspektile lisaks praktilisi näiteid (näited, mida konspektis pole, aga küsitakse eksamil)

- piisav hulk arvuteid

- noorte ja lepinguliste OppejOudude nOustamine, pedagoogilise koolitamise suurendamine (määrata juhendaja, kes Opetaks Oppematerjali ettevalmistamist, käiks vaataks loengupidamise kulgu- vähemalt 1 semester)

- noorte OppejOudude tuleku motiveerimiseks-stipendiumid, praktikavOimalused

- aktiivne koostöö Euroopa teiste kOrgkoolidega kvalit tagamise küsimustes kogemuste vahetamiseks, enesetäiendamiseks.

Akrediteerimissüsteem Eestis

Ülikoolivälise kOrghariduse kvaliteedi kindlustamiseks on Eesti valinud akrediteerimissüsteemi- formaalne, avalikustatud otsus Oppekava vOi institutsiooni kvaliteedi kohta, mis vOetakse vastu pärast seaduste, kokkulepitud standardite alusel toimunud hindamist. Et akrediteerimine oleks tOhus peab ülikoolis olema pidev kval tagamine. Positiivne akrediteerimisotsus-Oigus väljastada riiklikult tunnustatud diplomeid; negatiivne-kaasnevad sanktsioonid (OppekavavOi kOrgkooli sulgemine)

1995.a loodi akrediteerimisekorraldamiseks KHN, kuhu kuuluvad ülikoolide, rakenduskOrgkoolide, teadus-ja arendusasutuste ning registreeritud kutse-ja erialaliitude esindajad, liikmed kinnitab VV. KHN tehniliseks abistamiseks 1998.a- Akrediteerimiskeskus.

Praegu segadus-mis on akredit süst eesmärk-reguleerida kOrgharidusmaastikku/turgu, anda infot pakutava hariduse kvaliteedist. Kahjuks ei suuda akredit süsteem ajendada ülikoole oma kvaliteeti tOstma(pingutatakse vaid posit akredit otsuse langetamiseni, hiljem aastaid hooletu). Ohumärk-ei arvestata akrediteerimise tulemustega kui ministeeriumis töötavad inimesed, kel kOrgharidusdiplom pole akrediteeritud.

Hindamise pealiskaudsus, kiirustamine( aja nappu)-visiidi kestvus 1 päev, kontrollitakse ainult dok, tutvutakse eneseanalüüsiga, esitatud väidete kontrollimiseks aega pole. Reaalsest olukorrast rohkem mOjutabtulemust dok kirjutamise ja enese presenteerimise oskus.

Ainult väliseksperdid-ei ole Eesti kOrgharidussüsteemiga üldse kursis, puudub eelnev akredit kogemus; ei teata-millest lähtuvalt hinnata Oppekava, eksperdid tulevad Eesti kOrghar süsteemist väga erineva süsteemiga riigist (Taani, kus pole üldse erakOrgharidust)

Kui eksperdid on ministeeriumi poolt mOjutatavad

Vähene üliOpil kaasatus akrediteerimisprotsessi, peab olema vOimalus osalemiseks eneseanalüüsi koostamisel, ekspertide hindamisvisiidi ajal oma arvamuse avaldamiseks.

Vähene avalikkuse teadlikkus akredit tulemustest, kohati ka valeinfo (tehnil probleemid muudavad akredit tulemused mitteusaldusväärseteks, ei vOimalda täita selle eesmärki)

VOimalus lahenduseks- Eestil loobuda oma akredit süsteemist, kast Euroopas pakutavaid akredit vOimalusi. Blogna deklaratsioonis kvalit. alase koostöö tugevdamine, et välja töötada vOrreldavad hindamiskriteeriumid, -metodoloogia, et pakkuda üle-Euroopalist selgust ja vOrreldavust. Sellisele süst esit nOuded: - kOigi kOrghariduskraadide vOrreldavuse ja läbipaistvuse tagamine;

-         üliOpilaste Oigustekaitse

-         avatus erinevatele Oppeprogrammidele

-         akrediteerijate valimise vOimalus

-         vabadus pakkuda akrediteerimist

-         valitsuste piisav usaldatavus süsteemi suhtes, et otsuseid oma otsuste aluseks vOtta. (Laaasberg 2003:45-49)

Rahulolu uurimine aitab kooli muuta avatumaks, tegevuse nähtavamaks tegemine toob üldjuhul kaasa maine paranemise .Kvaliteetse teenuse pakkumine tagab Oppeautusele klientide olemasolu ja lisandumise (olles edukuse määraja)Kvaliteet on iga organisatsiooni liikme jaoks. Tulemuslikkuse hindamise eesmärk ei ole maksimaalne skoor, vaid adekvaatne pilt tegelikkusest. Enda vOrdlemine teise kooliga ühtse süsteemi alusel-kvaliteediauhinna konkurss

NOudluse suurenemisega hariduse järele on kasvanud ka erakOrgkoolide arv. Ühest küljest peaks konkurents haridusturul soodustama parema ja kvaliteetsema hariduse andmist, teisest küljest on erinevates kOrgkoolidest saadava hariduse tase vaatamata konkurentsile väga erineva kvaliteediga. Tööandjad on kokku puutunud väga erinevalOpetajate ettevalmistatuse tasemega. Üheks pOhjuseks on finantsiliste vOimaluste piiratus, mis erakOrgkoolide puhul sunnib keskenduma rohkem kOrge nOudlusega valdkondadele vOi valdkondadele, mis ei nOua suuri investeeringuid Oppevarustusse.

(Altmäe, A„Kvaliteedi tagamise arendamine Eesti rakenduskOrghariduses” ).

Nüüdisaja kvaliteedi filosoofia üldiseks iseloomustuseks on B.l.Joiner koostanud peamisilt kolmeks valdkonnaks koostatud Demingi teesid, mille järgi süstemaatiliseks kvaliteedi parandamiseks on vaja tahet, teaduslikku käsitlust ning meeskonnatööd.

Viimaste rahvusvaheliste kvaliteedistandardi versioonides on jOutud kvaliteedi mOiste üdiselt tunnustatud määratlusele: kvaliteet on toodete ja teenuste vastavuse määr tarbija (kliendi) vajadustele ja ootustele.(Altmäe 2004:28)

Organisatsioon peab plaanima ja ellu viima kvaliteedi seire, mOOtmise, analüüsi ja parandamise, kvaliteedijuhtimise süsteemi (edaspidi KJS). KJS toimivuse ühe mOOdikuna peab organisatsioon seirama infot kliendi arvamuste kohta, et jälgida organisatsiooni tegevusi kliendi nOudmiste täitmisel. ISO-standardid KJS on orienteeritud kliendi rahulolu suurendamiseks ja hariduses ei ole eriti kasutust leidnud. KJS vastavust standardile kontrollitakse siseauditeerimise teel, juhindudes ISO 10011-1, ISO 10011-2 ja ISO 10011-8.2.3, mis käsitlevad toote seiret ja mOOtmist, mittevastava toote ohjet, andmete analüüsi, pidevat parandamist, korrigeerivat ja ennetavat tegevust (Altmäe 2004:30).



Haridust kui kvaliteedijuhtimise objekti käsitledes on töös kasutatud määratlust: haridus on inimeste teadmiste, oskuste ja vilumuste ning eetiliste ja kultuuriliste tOekspidamiste kompleks, mille eesmärk on vOimaldada inimesel olemasolevates tingimustes kOige paremini realiseerida oma püüdlusi ja vOimeid nii enda kui ühiskonna huvides.(Levald1997)(Altmäe 2004:39)

Hariduse astmeid on palju, nende kvaliteeti tuleb hinnata nii eraldi kui koos. KOrgharidus pOhineb suurel määral sellel, mida Oppur on omandanud enne kOrgkooli astumist. ÜliOpilaste vOimetel ja motiveeritusel on kOrghariduse kvaliteedi seisukohast samasugune tähtsus kui mis tahes toote valmistamiseks materjali kvaliteedil.

Arenenud riikides hariduses kvaliteedijuhtimises kasutatavad mudelid: Malcolm Baldrige (Education Pilot Criteia), ISO, benchmarking jt tuginevad TQM filosoofiale, milles üliOpilaste ootused on kesksel positsioonil. Eesti olusid arvestades on pOhimOtteliselt vOimalik rakendada kOrgkoolide sisehindamisel :

1.Malcom Baldrige kvaliteediauhinna mudelist arendatud Eesti kooliharidussüsteemi omapära arvestavad kvaliteedi kriteeriumid. MB mudel on aluseks vOetud ka teiste Euroopa riikide haridusasutustes (Rootsi, Soome), mis looks vOimaluse end vOrrelda, neilt Oppida ja süsteemi täiendada.

2.Benchmarking`i kasutamine Oppeasutuste omavaheliseks, ent ka ettevOtetega vOrdluseks nii Eestis ja välismaal. Seda teeb Oppeasutuse personal, kasutades selleks minimaalseltlisavahendeid.

3. ISO standardite süsteem- paljudel juhtudel on rakenduskOrgkooli profiil seotud ISO standardiga juba rahvusvaheliselt kehtest standardite järgi.

Benchmarking`i kasutamine rakenduskOrgkoolis on eelistatav, sest kogemusi vahetatakse enesealgatuse ja – ja teostuse vOtmes, eesmärgiga leida positiivseid lahendusi ning kulutused on minimaalsed. Benchmarking`ikui protsessi objektid vOivad olla ühelt pool rakenduskOrgkool ja teiseltpoolt rakenduskOrgkool Eestist vOi välismaalt, aga ka ettevOte/organisatsioon Eestist/välimaalt. Vastastikuse külastuste käigus vOrreldakse, analüüsitakse varem kooskOlastatult väljatöötatud kvaliteedi tagamiseks olulisi seisukohti. Edule annavad tOuke

:1) motivatsioon-organisatsiooni enda jaoks lahtimOtestatud vaadete ja arusaamade, nende lahendusvariantide vOrdlemine samalaadse organisatsiooni lahenditega. Tulemuseks- rahulolu enda valitud lahendusega vOi tunnustatakse partneri eelistusi ja rakendatakse neid.

2) seestpoolt tunnetatud/kogetud vajadus algatuseks, teostuseks

3)aja ratsionaalne kasutus, kus mOlemad pooled saavad kasu

4)protsess, mis tervikuna on suunatud organisatsioonikultuuri arendamisele- individuaalselt rühmakeskseks, seejärel organisatsiooni ja ühiskondlikkusele.

Kuna rakenduskOrgkoolidel on väljaarendatud tugevad suhted ka vastavate ettevOtetega, loob selline protsess eeldused positiivseteks muudatuseks Oppekavades, samuti Oigeaegseks reageeringuks tööturu arengutele ja ettevOtte majandusloogikale.

Benchmarking`i käivitamisel, koostööpartnerite valikul on oluline vastavate meeskondade komplekteerimine, kOik läbitavad etapid peavad eesmärkidest kuni kokkuvOteteni kavandatud olema ning vastastikku arusaadavaks sobitatud.(eetiline juhis, mida enne külastust täpsustatakse). Saadud kokkuvOtted on koolis vaja läbi analüüsida ning arendustöös aluseks vOtta ( Altmäe 2004:44).

RakenduskOrgkoolis, kui kvaliteedile orienteeritud organisatsioonis, on kvalit. filosoofia aluseks kliendikesksus. KOrghariduse kliendid onühiskond, ettevOtted tööandjatena ning kOrghariduse omandada soovivad üliOpilased. SeetOttu ongi oluline kvalit juhtimissüsteemis keskenduda klientide rahulolu tOstvatele meetmetele/ vOimalustele/lahendustele. (Altmäe 2004:45)

Jürgen Habermarsi käsitluses on hariduse eesmärgiks luua kriitilise mOtlemise tingimused, arendades sellekssotsiaalset (haritud kodanik, jätkusuutliku arengu tagaja), tegevsalast (asjatundlikkus valitud ja omandatud erialal) ja refleksiivset (inimene kui iseOppija) kompetentsust(Altmäe 2004:46). Ameti valdamise dimensioonile lisandub tööst Oppimise valmiduse vajadus. Väljakutsed, mida muutuv maailm töötajaleesitab, eeldab inimese oskust ja tahet uurida ning eristadatöö sisu, tööprotsessi valdamise osavust, tööoskuste arendamiseks oma töökogemuste analüüsimise vOimet. Tehnika jätkuv areng ja kiired muutused tööturul on tOstnud koolituse ja tööelu koostoime, nendevahelised suhted esmaseks arengu objektiks. Koolituskeskkond ei piirdu enam üksnes Oppeasutusega, ka reaalses töökeskkonnas omandatud oskused on otseselt rakendatavad ning on toeks töövOime edendamisele.

Ettepanekud kOrghariduse kvaliteedi tOhustamiseks LK 71

1 Läbi Oppetöö vOimaldada individuaalsete vOimete max arendamist, läbi erinevate Oppevormide. POhikooli ül on avastada laste andeid ja abistada Oppureid valiku tegemisel- kas omandada ühiskonnas vOrdselt väärtustatud akadeemiline vOi rakendusharidus, mis on suunatud tööjOu kvaliteedi ja tööhOive parandamisele.

2.Hariduspoiitika ja eelarve kujundamisel hariduskulude ratsionaalne ja arengut tagav planeerimine

3. Kutsealaliitude (kolmas sektor) näol kompetentsed partnerid paikkonna tööturu probleemide selgitamiseks

4.OppejOudude tegevuse hindamine, väärtustamine-läbi üliOpilaste arengu (tulemus-teadmusühiskonnas edukalt toime tuleva isiksuse vOimed, pädevus)

5. konkurentsivOimelise kOrgharidussüsteemi arendamine Euroopa haridusruumis, kus kujundatakse toimetulekuks vajalikud sotsiaalsed ja strateegilised kompetentsused.

6.sihipäerane koostöö tööandjate ja koolide vahel, soodne keskkond teadmiste, oskuste, vilumuste omandamiseks ,et toime tulla tööturul-sellega tagatakse kOrge motiveeritus ja riikliku koolitustellimuse efektiivsus.

7. pidev Oppekavaarendus, mis arvestab teadmuspOhise majanduse nOudeid, on vastavuses ühiskonn ja tööturu vajadustega, tagatud regulaarne tagasiside ja kvaliteedihindamine (Altmäe 2004:71).

OECD (Organisation for Ecoinomic Co-operation and Development,

OECD riiklike hariduspoliitikate ülevaated 2001:162)hinnangul on Eesti jOudnud staadiumisse, kus eliidikeskselt süsteemilt minnakse üle massikesksele kOrgharidusele ning sellega kaasnevad probleemid suutlikkusest, mitmekesisusest, kvaliteedist ja rahastamisvOimalustest. Arvestades teiste riikide kogemusi, leiab OECD rühm, et piirkondliku kolledži sidumisel ülikooliga on hulk eeliseid (kolledžid omandavad akadeemilise töö kogemusi, saavad tuge Opetamises, tehnoloogias, finantsjuhtimises.)Kolledžid vOivad olla vahelüli kohalike koolide jaKOVvahel täiendkoolituses ning tehnilises abis. Siiski hoiatab OECD rühm, et kolledžid peaksid teatud määral olema eraldatud ülikooli akadeemilisest erialakesksest kultuurist. Kui ei ole loodud tahtlikult turvameetmeid, vOivad vertikaalsuhted ülikooliga ohustada kolledži ülesannet. Tugev kolledž pakub kutseOppekavu, tal on head horisontaalsuhted tööandjatega ning piirkondadega,mida ta teenindab; Oppekavad sisaldavad nii akadeemilisi Oppeaineid kui praktilisi rakendamise vOimalusi. SOltumatutel Oppeasutustel on ülikoolide kolledžitega vOrreldes eeliseks suutlikkus kujundada olulisi kultuuritraditsioone, Oppekavu ja horisontaalsuhteid tööandjate ja tööturuga ilma mOneülikooli poolse üksuse vOimaliku negatiivse 'akadeemilise' surveta.(lk76) OECD rühm toetab HM algatust alternatiivlahenduste leidmiseks, kujundamaks välja tugevat kolledžite vOrku kogu Eestis. Selline lahendus arvestaks üliOpilaste kasvavate OppimisvOimalustega ja riigi tulevastele tööjOuvajadustega (Altmäe 2004:75-76).

Ka teistes kaheharulise kOrgharidusega Euroopa riikides on ülikool orienteeritud teadustegevusele ja uuringutele, vastavate tulemuste Oppuriteni viimisele. RakenduskOrgkoolide kohustuseks on koolitada teaduse saavutuste ja uuringute tulemuste ellurakendamist. RakenduskOrgkoolid on kitsama profiiliga ja kindla spetsialiseerumisvaldkonnaga. Nende asutamine suurte ettevOtete ja tööstuskeskuste lähedusselOi Oppeasutusele vOimaluse olla kursis uue tootmistehnoloogia rakendamisega, ettevOtte juhtimise, seadmete kasutamise ja täiendamise, finantstegevuse, tootmise, turustamise ja personalitööga. Soomes on rakenduskOrgkoolide (ammatikorkeakoulu- AMK) vOrk hajutatud üle riigi. Tihe koostöö tööstusettevOtetega on AMKdest teinud kOrgelt hinnatud ja väga hea reputatsiooniga kOrgkoolid. Tööandjad eelistavad töölevOtmisel 'oma kontrolli all' koolitatud spetsialiste ja insenere(Altmäe 2004: 79).

Organisatsioonikultuur hOlmab väärtusi, tOekspidamisi, hoiakuid ja käitumisviise, mis on omandatud väliskeskkonnaga suheldes ja sisemistes koostegevustes, mida peetakse Oigeks ja Opetetakse uutele organisatsiooni liikmetele (Altmäe ref:Shein 1999:16, lk 140) Organisatsioonikultuuril ja sotsiaalsel süsteemil on suur mOju motivatsioonile, loovusele, innovatsioonile, meeskonnatööle (Altmäe ref:Lewis, Smith 1997:85-86). Eduka kvaliteedijuhtimise eelduseks kOrgkoolis on hästi toimiv organisatsioonikultuur, mis innustab kOiki töötajaid tegutsema parima tulemuse nimel.

KASUTATUD KIRJANDUS (siiani kasutatud kirjandus)

1.      Aaviksoo , J., 2002 „Kuidas konkurents mOjutab kOrghariduse kvaliteeti”

http://www.koolielu.ee/pages.php/020406,5332 (03.12.2006)

2.      Altmäe, A. 2004 „ Kavaliteedi tagamise arendamine Eesti rakenduskOrghariduses”Tallinn: Akadeemia Nord, 70 lk

3.      Havery, L., 2000 New Realities; The relationship Between Higher education and employment. Tertiary Education and Management, 6, 3-17

4.      Kiili, J.,2005Uus akadeemiline “vabadus”lk 1853-1871 Akadeemia 17.aastakäik2005 nr 9

5.KOrgharidus 1990 ENE .5.kd. Tallinn: Valgus

6.      Laasberg, T. 2003, “KOrghariduse kvaliteedikindlustamise süsteemist Eestis - tagasivaade esimesele akrediteerimise ringile” / KOrghariduse Hindamise NOukogu, Eesti KOrghariduse Akrediteerimiskeskus, Rektorite NOukogu; Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus:2003

7.      Tynjälä, P., Välimaa, J. & Sarja, A., 2003 Pedagogical perspectives on the relationship between higher education and working life. Higher Education, 46, 147-166; http://search.epnet.com/login.aspx?direct=true&db=aph&an=10574106 (12.12.2006)

8.      Berliini kommünikee http://www.archimedes.ee/enic/index.php?leht=132 (08.12.2006)

9.      Valk, A. 2003 “Organisatsioon ja juhtimine avalikus sektoris”Sisekaitseakadeemia 2003 AS Ühiselu,291 lk








Politica de confidentialitate

DISTRIBUIE DOCUMENTUL

Comentarii


Vizualizari: 1969
Importanta: rank

Comenteaza documentul:

Te rugam sa te autentifici sau sa iti faci cont pentru a putea comenta

Creaza cont nou

Termeni si conditii de utilizare | Contact
© SCRIGROUP 2019 . All rights reserved

Distribuie URL

Adauga cod HTML in site